Komisjoni soovitus, 5. juuli 2010, vigade hindamise kohta tehnoülevaatuse käigus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/40/EÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse kohta

 
FREE EXCERPT

L 173/74 Euroopa Liidu Teataja 8.7.2010

SOOVITUSED KOMISJONI SOOVITUS,

  1. juuli 2010, vigade hindamise kohta tehnoülevaatuse käigus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/40/EÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse kohta

    (2010/378/EL)

    EUROOPA KOMISJON, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292, ning arvestades järgmist:

    (1) Liiklusohutuse, keskkonnakaitse ja õiglase konkurentsi seisukohast on oluline tagada kasutatavate sõidukite nõuetekohane hooldus ja testimine, et kogu nende tööea jooksul säiliks tüübikinnitusega tagatud talitlus, ilma et see ülemääraselt halveneks.

    (2) Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivis 2009/40/EÜ (mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse kohta)

    ( 1

    ) viidatud standarditele ja meetoditele tuleks sõidukite ülevaatust teostavad inspektorid varustada suunistega, et tagada kõnealuse direktiivi II lisas loetletud puuduste ühtlustatud hindamine.

    (3) Tuleks arvesse võtta tehnoülevaatuse tulevasi võimalusi käsitlenud projektide Autofore

    ( 2 ) ja IDELSY

    ( 3 ) järeldusi ning sidusrühmadega peetud ja tõenditel põhineva avatud dialoogi käigus saadud tulemusi.

    (4) Puuduste tõsiduse kajastamiseks tuleks võtta kasutusele kolm kategooriat.

    (5) Iga puuduste kategooria peaks kirjeldama sellises seisukorras sõiduki kasutamise tagajärgi.

    (6) Käesolev soovitus on Euroopa Liidus esimene samm puuduste ühtlustatud hindamiseks tehnoülevaatuse käigus,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

    Liikmesriigid peaksid sõidukil tehnoülevaatuse käigus tuvastatud puudusi hindama vastavalt käesoleva soovituse lisas sätestatud suunistele.

    Brüssel, 5. juuli 2010

    Komisjoni nimel asepresident Siim KALLAS

    ( 1 ) ELT L 141, 6.6.2009, lk 12.

    ( 2 ) Autofore uuring tehnoülevaatuse tulevaste võimaluste kohta

    Euroopa Liidus: http://ec.europa.eu/transport/roadsafety/publications/ projectfiles/autofore_en.htm

    ( 3 ) IDELSY algatus mootorsõidukite elektrooniliste süsteemide diagnostikaks korralistel tehnoülevaatustel: http://ec.europa.eu/transport/ roadsafety/publications/projectfiles/idelsy_en.htm

    ET

    8.7.2010 Euroopa Liidu Teataja L 173/75

    LISA

  2. Vigade hindamine ja mõisted

    Direktiivi 2000/40/EÜ rakendamise raames loetletakse käesolevas soovituses kontrollitavad sõidukisüsteemid ja -osad ning suunised, mida liikmesriikidel soovitatakse tehnoülevaatuste käigus kohaldada selleks, et otsustada, kas sõiduki tehnoseisund on nõuetele vastav.

  3. Suunised vigade hindamiseks ja mõisted

    Sõidukite perioodilise kontrolli käigus leitud vead (nii tehnilised vead kui ka muud nõuetele mittevastavused) jaotatakse vigade hindamise suuniste alusel kolme kategooriasse:

    VÄIKESED VEAD(VV)

    SUURED VEAD(SV)

    OHTLIKUD VEAD(OV).

    Iga veakategooria tuleks kindlaks määrata sõiduki seisundi põhjal järgmiselt.

    VÄIKESED VEAD

    Tehnilised vead, mis ei mõjuta olulisel määral sõiduki ohutust, ja muud väiksemad nõuetele mittevastavused. Sõidukit ei tule uuesti kontrollida, kuna on põhjust arvata, et tuvastatud vead parandatakse viivitamata.

    SUURED VEAD

    Vead, mis võivad mõjutada sõiduki ohutust või asetada teised liiklejad ohtu, ning muud olulisemad nõuetele mittevastavused. Sõiduki edasisele kasutamisele liikluses ilma avastatud vigu parandamata võidakse seada tingimusi. Liikmesriikide pädevad asutused peavad vastu võtma protseduuri, et määrata kindlaks sõiduki kasutustingimused kuni uue tehnoülevaatuse läbimiseni.

    OHTLIKUD VEAD

    Vead, mis kujutavad endast otsest ja vahetut ohtu liiklusohutusele, nii et sõidukit ei tohiks mingil tingimusel liikluses kasutada.

    Kui sõiduki vead kuuluvad rohkem kui ühte veakategooriasse, toimub liigitamine kõige tõsisema vea alusel. Kui sõidukil on mitu ühe veakategooria viga, võib selle liigitada järgmisse, tõsisemasse veakategooriasse, kui vigade kogumõju muudab sõiduki ohtlikumaks.

    Vigade puhul, mida saab liigitada rohkem kui ühte kategooriasse, peaks kontrollija vastutama selle eest, et vead liigitatakse nende raskusastme järgi siseriiklike õigusaktide alusel.

    Vigade hindamisel tuleks arvesse võtta sõiduki esmase registreerimise või esmase kasutuselevõtu kuupäeval kehtivaid tüübikinnituse nõudeid. Mõne punkti suhtes kehtivad siiski moderniseerimisnõuded.

    SUUNISED VIGADE HINDAMISEKS

    Punkt Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused Suunised vigade hindamiseks

    VV SV OV

  4. SÕIDUKI IDENTIFITSEERIMINE

    0.1. Registreerimismärgid (kui need on nõuete

    ( (a) )kohaselt vajalikud)

    1. Registreerimismärk puudub (registreerimismärgid puuduvad) või on kinnitatud nii ebakindlalt, et see võib (need võivad) ära kukkuda.

    2. Kiri puudub või on loetamatu. X X

    3. Ei vasta sõiduki dokumentidele või registrikirjetele.

      X

      X

      L 173/76 Euroopa Liidu Teataja 8.7.2010

      Punkt Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused Suunised vigade hindamiseks

      VV SV OV

      0.2. Valmistajatehase tähis/tehasetähis/seerianumber

    4. Puudub või seda ei ole võimalik leida. X

    5. Ebatäielik, loetamatu. X

    6. Ei vasta sõiduki dokumentidele või registrikirjetele.

      X

  5. PIDURISÜSTEEM

    1.1. Mehaaniline seisund ja toimimine

    1.1.1. Sõidupiduri pedaali/käsipiduri hoova sarniir

    1. Sarniir on liiga tihke. X

    2. Ülemäärane kulumine või lõtk. X

      1.1.2. Pedaali/käsipiduri hoova seisund ja pidurijuhtimisseadme käigutagavara

    3. Liigne või ebapiisav käigutagavara. X

    4. Pidurdusseadis ei vabane korralikult. X X

    5. Piduripedaali libisemisvastane osa puudub, on lahtine või siledaks kulunud.

      X

      1.1.3. Vaakumpump või kompressor ja mahutid

    6. Ebapiisav õhurõhk/vaakum, et võimaldada piduri rakendamist vähemalt kaks korda pärast hoiatusseadise töölehakkamist (või kui mõõtur näitab ohtu).

      X X

    7. Ohutuks tööks vajaliku õhurõhu/vaakumi tekkeks kuluv aeg ei vasta nõuetele

      ( a

      ).

      X

    8. Mitmemähiseline kaitseklapp või rõhualandusventiil ei tööta.

      X

    9. Märkimisväärset rõhulangust põhjustav õhuleke või kuuldavad õhulekked.

      X

    10. Pidurisüsteemi toimimist mõjutada võiv väline kahjustus.

      X X

      1.1.4. Alarõhu hoiatusmärgutuli või mõõtur

      Defektne mõõtur või märgutuli või mõõturi või märgutule rike.

      X X

      1.1.5. Seisupidurikraan

    11. Käepide on pragunenud, kahjustunud või liigselt kulunud.

      X

    12. Ebakindel klapivõll või klapp. X

    13. Ühendused on lahti või süsteem lekib. X

    14. Mitterahuldav toimimine. X

      1.1.6. Seisupiduri tööseade, pidurikang, piduri lukustus, elektrooniline seisupidur

    15. Piduri lukustus ei pea kindlalt. X

    16. Kangiliigend või lukustusmehhanism on ülemäära kulunud.

      X X

    17. Kangi liigne liikumine, mis viitab ebaõigele reguleerimisele.

      X

      ET

      8.7.2010 Euroopa Liidu Teataja L 173/77

      Punkt Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused Suunised vigade hindamiseks

      VV SV OV

    18. Tööseade puudub, see on kahjustunud või ei tööta.

      X

      X X

      X

    19. Hüdraulikavedeliku leke. X X

    20. Kraan või isetihenev ventiil on defektne. X X

    21. Kraan või klapp on ebakindel või valesti paigaldatud.

    22. Võimendi on defektne või ebatõhus. X

    23. Peasilinder on defektne või lekib. X X

    24. Peasilinder on ebakindel. X X

    25. Pidurivedelikku ei ole piisavas koguses. X X

    26. Puudub peasilindri paagi kork. X

    27. Pidurivedeliku hoiatuslamp põleb või on defektne.

    28. Pidurivedeliku taseme hoiatussüsteem ei tööta korralikult.

      1.1.11. Jäigad piduritorud

    29. Ilmne purunemise või pragunemise oht. X X

    30. Torud või ühenduskohad lekivad. X X

    31. Torud on kahjustunud või ülemäära roostes. X X

    32. Torud on paigaldatud valesse kohta. X X

      1.1.12. Elastsed pidurivoolikud

    33. Ilmne purunemise või pragunemise oht. X X

    34. Voolikud on kahjustunud, mässitud, väändunud või liiga lühikesed.

      X X

    35. Voolikud või ühenduskohad lekivad. X X

      X

    36. Mitterahuldav toimimine, hoiatusmärgutuli näitab riket.

    37. Klapp/ventiil on kahjustunud või õhku lekib liigselt.

      1.1.7. Piduriklapid/ventiilid (jalgpidurikraanid, rõhualandajad, regulaatorid)

    38. Kompressorist tuleb liigselt õli. X

    39. Klapp/ventiil on ebakindel või valesti paigaldatud.

      1.1.8. Haagisepidurite ühendused (elektri- ja pneumoühendused)

      X X

    40. Ülemäärased lekked. X X

    41. Ei tööta õigesti. X X

      1.1.9. Energiavaru survepaak

    42. Paak on kahjustunud, roostes või lekib. X X

    43. Äravooluseade ei tööta. X X

    44. Paak on ebakindel või valesti paigaldatud. X

      1.1.10. Pidurivõimendid, peasilinder (hüdraulilistel süsteemidel)

      X

      X

      L 173/78 Euroopa Liidu Teataja 8.7.2010

      Punkt Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused Suunised vigade hindamiseks

      VV SV OV

    45. Voolikud paisuvad rõhu all. X X

    46. Voolikud on poorsed. X

      1.1.13. Piduriklotsikatted

    47. Katted on ülemääraselt kulunud. X X

    48. Katted on määrdunud (õli, määre jne). X X

    49. Katted puuduvad. X

      1.1.14. Piduritrumlid, pidurikettad

    50. Trumlid või kettad on ülemääraselt kulunud või kriimustatud või pragunenud, ebakindlad või mõranenud.

    51. Trumlid või kettad on määrdunud (õli, määre jne).

    52. Trumlid või kettad puuduvad. X

    53. Alusplaat on ebakindel. X

    54. Tross on kahjustunud või sõlmes. X X

    55. Komponent on ülemääraselt kulunud või roostes.

      X

    56. Tööseade on mõranenud või kahjustunud. X X

    57. Tööseade lekib. X X

    58. Tööseade on ebakindel või valesti paigaldatud. X X

    59. Tööseade on ülemäära roostes. X X

    60. Survekolvi või -membraani ebapiisav või ülemäärane vabakäik.

    61. Tolmukaitse puudub või on ülemäära kahjustunud.

      X X

      X

      1.1.15. Piduritrossid, -vardad, -hoovastik

      X X

    62. Tross, varras või liitmik on ebakindel. X

    63. Trossijuhik on defektne. X

    64. Pidurisüsteemi vaba liikumine on piiratud. X

    65. Hoovad/liitmikud ei liigu õigesti, viidates valele reguleerimisele või liigsele kulumisele.

      1.1.16. Piduri tööseadmed (sh vedruakud või hüdraulilised silindrid)

      X X

      X X

      1.1.17. Koormuse regulaator a) Ühendused on defektsed. X

    66. Ühendused on valesti reguleeritud. X

    67. Regulaator on kinni kiilunud või ei tööta. X X

    68. Regulaator puudub. X

    69. Andmesilt puudub. X

    70. Andmed on loetamatud või ei vasta nõuetele

      ( a

      ).

      X

      8.7.2010 Euroopa Liidu Teataja L 173/79

      ET

      Punkt Tehnoülevaatuse mitteläbimise põhjused Suunised vigade hindamiseks

      VV SV OV

      1.1.18. Kulumise kompensaatorid ja näiturid

    71. Kompensaator on kahjustunud, kinni kiilunud või liigub valesti, on ülemäärselt kulunud või valesti reguleeritud.

      X

    72. Kompensaator on defektne. X

    73. Kompensaator on valesti paigaldatud või asendatud.

      X

      1.1.19. Aeglustisüsteem (kui see on paigaldatud või...

To continue reading

REQUEST YOUR TRIAL