*Nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, 28. november 2006, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi

Tweet

 

FREE EXCERPT

I

(Aktid, mille avaldamine on kohustuslik)

NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/112/EÜ,

28. november 2006,

mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selleartiklit 93,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu 17. mai 1977. aasta direktiivi 77/388/EMÜ(kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikideõigusaktide ühtlustamise kohta - ühine käibemaksusüs-teem: ühtne maksubaas) (1) on korduvalt oluliselt muudetud. Nüüd, kui kõnealusesse direktiivi on tehtud uusimuudatusi, on soovitatav kõnealune direktiiv selguse jaotstarbekuse huvides uuesti sõnastada.

(2) Uuestisõnastatud tekst peaks sisaldama kõiki nõukogu11. aprilli 1967. aasta direktiivi 67/227/EMÜ (kumuleeruvaid käibemakse käsitlevate liikmesriikide õigusnormideühtlustamist kohta) (2) veel kohaldatavaid sätteid. Nimetatud direktiiv tuleks seejärel kehtetuks tunnistada.

(3) Et tagada sätete selgel ja otstarbekal kujul esitaminekooskõlas parema õigusliku reguleerimise põhimõttega,on sobilik muuta direktiivi struktuuri ja sõnastust, kuigi seeei too põhimõtteliselt kaasa sisulisi muutusi olemasolevatesõigusaktides. Ümbertegemisega kaasneb sellegipoolest piiratud arv sisulisi muudatusi. Kõik sisulised muudatused ontäielikult ära toodud direktiivi ülevõtmist ja jõustumistkäsitlevates sätetes.

(4) Siseturu loomine eeldab liikmesriikides niisuguste kumuleeruvaid käibemakse käsitlevate õigusaktide kohaldamist,mis ei moonuta konkurentsitingimusi ega takista kaupade

ja teenuste vaba liikumist. Seetõttu on vajalik ühtlustadakumuleeruvaid käibemakse käsitlevad õigusaktid käibemaksusüsteemi abil, et kõrvaldada niipalju kui võimalik tegurid,mis võivad moonutada konkurentsitingimusi nii liikmesriigi kui ka ühenduse tasandil.

(5) Käibemaksusüsteem on lihtsaim ja neutraalseim siis, kuimaksustamine toimub võimalikult üldiselt ja kui sellekohaldamisala hõlmab kõiki tootmis- ja turustusetappening teenuste osutamise valdkonda. Seetõttu on siseturu jaliikmesriikide huvides võtta vastu ühine süsteem, midakohaldatakse ka jaemüügi puhul.

(6) Edasi on vaja liikuda etapiti, kuna kumuleeruvate käibemaksude ühtlustamine toob endaga kaasa muudatusiliikmesriikide maksustruktuuris ja avaldab märgatavat mõjueelarve, majanduse ja sotsiaalala valdkonnas.

(7) Ühine käibemaksusüsteem peaks isegi sellisel juhul, kuimaksumäärad ja -vabastused ei ole täielikult ühtlustatud,tagama konkurentsi neutraalsuse selliselt, et iga liikmesriigiterritooriumil oleks ühesugustel kaupadel ja teenustelühesugune maksukoormus tootmis- ja turustusketi pikkusest olenemata.

(8) Vastavalt nõukogu 29. septembri 2000. aasta otsusele2000/597/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahenditesüsteemi kohta (3) finantseerivad ühenduste omavahendidtäies ulatuses Euroopa ühenduste eelarvet, ilma et seepiiraks teisi sissetulekuid. Omavahendite hulka kuulubmuuhulgas ka käibemaksust saadav tulu, mida saadakseühise maksumäära kohaldamisel ühtselt ja ühendusenormide kohaselt kindlaksmääratud maksubaasile.

(9) Möödapääsmatu on ette näha üleminekuperiood, misvõimaldab siseriiklike õigusaktide järkjärgulise kohandamise kindlaksmääratud valdkondades.

(1) EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetuddirektiiviga 2006/98/EÜ (ELT L 221, 12.8.2006, lk 9).

(2) EÜT 71, 14.4.1967, lk 1301. Direktiivi on viimati muudetuddirektiiviga 69/463/EMÜ (EÜT L 320, 20.12.1969, lk. 34). (3) EÜT L 253, 7.10.2000, lk 42.

(10) Nimetatud üleminekuperioodil tuleb nende maksukohustuslaste, kes ei ole maksukohustusest vabastatud, sooritatudühendusesiseseid tehinguid maksustada sihtkohaliikmesriikides nende liikmesriikide maksumäärade ja tingimustekohaselt.

(11) Samuti tuleks üleminekuperioodi ajal maksustada sihtkohaliikmesriikides nende liikmesriikide maksumäärade jatingimuste kohaselt ühendusesiseseid soetamisi, mida onteatud summa ulatuses sooritanud maksukohustusestvabastatud maksukohustuslased või mittemaksukohustuslastest juriidilised isikud, samuti ka mõningaid ühendusesiseseid kaugmüügitehinguid ja uute veovahendite tarneteraisikutele või asutustele, kes ei ole maksukohustuslasedvõi siis on sellest vabastatud, sest need tehingud võiksiderisätete puudumisel põhjustada olulist konkurentsimoonutamist liikmesriikide vahel.

(12) Mõningad piirkonnad tuleks nende geograafilise, majandusliku või sotsiaalse olukorra tõttu käesoleva direktiivikohaldamisalast välja jätta.

(13) Maksu mittediskrimineeriva iseloomu tugevdamiseks tuleksmääratleda mõiste "maksukohustuslane" selliselt, et liikmesriigid saaksid seda laiendada ka isikutele, kes juhutiteevad teatavaid tehinguid.

(14) Mõiste "maksustatav tehing" võib põhjustada raskusi,eelkõige seoses maksustatavate tehingutena käsitatavatetehingutega. Seega on vaja nimetatud mõisteid täpsustada.

(15) Ühendusesisese kaubanduse hõlbustamiseks materiaalsevallasvaraga tehtava töö valdkonnas tuleb kehtestada nendetehingute suhtes kohaldatav maksustamise kord, kui neidtehakse isikule, kes on registreeritud käibemaksukohustuslasena muus liikmesriigis kui selles, kus töö füüsiliselttoimub.

(16) Liikmesriigi territooriumi sisest vedu tuleb käsitada ühendusesisese kaubaveona, juhul kui see on otseselt seotudliikmesriikidevahelise veoga, lihtsustamaks nii nende riigisiseste veoteenuste maksustamise põhimõtteid ja korda kuika korda, mis kehtib abiteenuste ja nende mitmesugusteteenuste osutamisel osalevate vahendajate teenuste kohta.

(17) Maksustatavate tehingute teostamise koha kindlaksmäära-mine võib põhjustada liikmesriikidevahelisi kohtualluvusekonflikte, eelkõige selles osas, mis puudutab kaupade tarnetkoos kokkupanekuga ning teenuste osutamist. Kuigiteenuste osutamise kohaks tuleks põhimõtteliselt määratateenuseid osutava isiku ettevõtte asukoht, tuleb kõnealunekoht siiski määrata teenuse saaja liikmesriiki, eelkõigemaksukohustuslaste vaheliste teatavate teenuste osutamisepuhul, kus teenuste hind sisaldub kaupade hinnas.

(18) Tuleb täpsustada teatavate ühendusesiseselt reisijaid veda-vatel laevadel, õhusõidukites või rongides tehtavate tehingute maksustamiskoha mõistet.

(19) Käibemaksuga maksustamisel käsitatakse elektrienergiat jagaasi kaupadena. Sellegipoolest on iseäranis keerulinemäärata kindlaks tarnekoht. Topeltmaksustamise või mittemaksustamise vältimiseks ning tõelise elektrienergia ja gaasisiseturu saavutamiseks peaks maagaasi jaotusvõrgu kaudutarnitava gaasi ja elektrienergia tarnekohaks enne nendelõpptarbimist seega olema soetaja ettevõtte asukoht.Elektrienergia ja gaasi tarne tuleks lõppjärgus, see tähendabtarnel hulgimüüjatelt ja turustajatelt lõpptarbijale, maksustada kohas, kus soetaja tegelikult kaupu kasutab ja tarbib.

(20) Üldise reegli kohaldamine materiaalse vallasvara rendileandmise puhul, mille järgi teenuste osutamine maksustatakse selles liikmesriigis, kus on teenuse osutaja asukoht,võib põhjustada olulise konkurentsimoonutuse, kui rendileandja ja rendilevõtja asuvad eri liikmesriikides ja maksumäärad on nendes liikmesriikides erinevad. Seega tuleksette näha, et teenuste osutamise koht on see, kus on teenusesaaja ettevõtte asukoht või püsiv tegevuskoht, kuhu teenusosutati, või selle puudumisel tema alaline või peamineelukoht.

(21) Veovahendite rendileandmise puhul tuleks aga kontrollieesmärgil kohaldada rangelt üldreeglit, mille järgi teenusteosutamise kohaks on koht, kus asub teenuse osutajaettevõte.

(22) Konkurentsimoonutuste vältimiseks tuleks maksustadakõik ühenduses tarbitavad telekommunikatsiooniteenused.Selleks tuleks ühenduses asuvatele maksukohustuslastelevõi kolmandates riikides asuvatele teenuse saajatele osutatavaid telekommunikatsiooniteenuseid põhimõtteliseltmaksustada teenuse saaja asukohas. Nendetelekommunikatsiooniteenuste ühtse maksustamise tagamiseks, mida kolmandatel territooriumidel ja kolmandatesriikides asuvad maksukohustuslased osutavad ühendusesasuvatele mittemaksukohustuslastele ja mida tegelikultkasutatakse ja tarbitakse ühenduses, peaksid liikmesriigidsiiski ette nägema, et nende teenuste osutamise koht asubühenduses.

(23) Samuti tuleb konkurentsimoonutuste vältimiseks raadio- jatelevisiooniringhäälinguteenuseid ja elektrooniliselt osutatavaid teenuseid, mida osutatakse kolmandatelt territooriumidelt või kolmandatest riikidest ühenduses asuvateleisikutele või ühendusest kolmandatel territooriumidel võikolmandates riikides asuvatele saajatele, maksustada teenuse saaja asukohas.

(24) Selleks, et ühine käibemaksusüsteem ning selle edasisedmuudatused jõustuksid kõikides liikmesriikides ühel ajal,tuleks ühtlustada maksustatava teokoosseisu ja maksusissenõutavuse mõisted.

(25) Maksustatav väärtus tuleks ühtlustada, et käibemaksukohaldamine maksustatavatele tehingutele annaks kõikidesliikmesriikides võrreldavaid tulemusi.

(26) Vältimaks maksukahju, mis tuleneb seotud isikute kasutamisest maksusoodustuste saamiseks, peaks liikmesriikidelolema teatavates olukordades võimalik sekkuda kaupadetarnimise või teenuste osutamise maksustatava väärtuse jakaupade ühendusesiseste soetamiste osas seoses sellistekaubatarnijate ja saajate kategooriatega.

(27) Maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimiseärahoidmiseks peaks liikmesriikidel peaks olema võimalikarvestada teenuse saaja poolt tarnitud investeeringukullatöötlemist sisaldava tehingu maksustatava väärtuse sissenimetatud investeeringukulla väärtus, kui kuld kaotabtöötlemise käigus investeeringukulla staatuse. Nende meet-mete kohaldamisel peaks liikmesriikidele jääma teatudkaalutlusõigus.

(28) Maksukontrolli kaotamine piiridel eeldab konkurentsimoonutamise vältimiseks ühtsele maksubaasile lisaks ka teatudhulka liikmesriikide vahel piisavalt ühtlustatud maksumäärasid ja maksumääratasemeid.

(29) Praegu eri liikmesriikides kehtiv harilik maksumäär koosüleminekukorra mehhanismiga tagab süsteemi vastuvõetaval määral toimimise. Et takistada seda, et erinevusedliikmesriikides kohaldatavate maksumäärade vahel toovadkaasa...