3-2-1-55-09 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10. juuni 2009. a kohtuotsus Jana Kustjakova ja Mikhail Maystrishini hagis OÜ VALLENMAIN vastu 300 000 krooni saamiseks

Published in:RTIII, 26.06.2009, 33, 249
 
FREE EXCERPT
Kohtuasja number 3-2-1-55-09
Otsuse kuupäev Tartu, 10. juuni 2009. a
Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu
Kohtuasi Jana Kustjakova ja Mikhail Maystrishini hagi OÜ VALLENMAIN vastu 300 000 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 5. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-19679
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Jana Kustjakova ja Mikhail Maystrishini kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus 250 000 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Hageja Jana Kustjakova (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Hageja Mikhail Maystrishin (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Kostja OÜ VALLENMAIN (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Liane Raave
Asja läbivaatamise kuupäev 11. mai 2009. a, kirjalik menetlus
Resolutsioon

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 5. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-19679 ja Tartu Maakohtu 7. juuli 2008. a otsus samas asjas.

2. Saata asi Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

3. Rahuldada kassatsioonkaebus.

4. Tagastada Jana Kustjakovale kassatsioonkaebuselt 2. veebruaril 2009 tasutud kautsjon 2500 (kaks tuhat viissada) krooni.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Jana Kustjakova (hageja I) ja Mikhail Maystrishin (hageja II) esitasid 30. mail 2007. a hagi OÜ VALLENMAIN (kostja) ja Aulis Günnineni vastu 300 000 krooni saamiseks. 31. oktoobril 2007. a toimunud kohtuistungil loobusid hagejad hagist A. Günnineni vastu, maakohus võttis loobumise vastu ja lõpetas 7. novembri 2007. a määrusega menetluse hagejate hagis A. Günnineni vastu.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja (müüja) ja hagejad (ostjad) 26. aprillil 2006 kinnistu müügilepingu, mille kohaselt ostsid hagejad Ülenurme vallas Õssu külas Kesa tee 20 asuva kinnistu (edaspidi kinnistu ). Lepingu p 3.2 järgi oli kinnistu hinnaks 530 000 krooni. Kinnistul on varjatud puudused. Kinnistu vahetus läheduses Rüütli lauda kinnistul paiknevates hoonetes asub Eesti Maaülikooli õppe-teadustöö katsebaasi sihtasutus Eerika Farm, milles peetakse umbes 130 veist. Laudast levib väljakannatamatut haisu, millest hagejad kinnistu ostmise ajal teadlikud ei olnud ning millest kostja neid ka ei informeerinud. Lisaks selgus, et kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustikke ei ole võimalik ühendada Tartu linna üldvõrku, mistõttu ei ole kinnistul vett ning kanalisatsiooni. Müügilepingu p 2.1.8 järgi on vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning elektrivõrk kinnistu piirini välja ehitatud. Tegelikkuses see nii ei ole. Nimetatud asjaolu tõttu ei ole võimalik kinnistul tarbida vett, valmistada toitu, ennast pesta jne. Samuti ei ole võimalik juhtida ära tekkivat reovett. Seega on kinnistu sisuliselt elamiskõlbmatu, kuna normaalne elutegevus sellel ei ole eeltoodust lähtuvalt võimalik.

Hagejad soovivad kinnistu hinda alandada. Menetluse kestel loobusid hagejad seisukohast, et hinda tuleb alandada kahjulike mõjutuste tõttu, ja tuginesid nõudes üksnes asjaolule, et kinnistu puuduseks on vee- ja kanalisatsioonitorustike ühendamise võimatus Tartu linna üldvõrku.

Kinnistu hinnaks oli 26. aprilli 2006. a seisuga 530 000 krooni. Hagejad on seisukohal, et kinnistu väärtus ilma puudusteta oleks ca  600 000 krooni. Arvestades kinnistu olulisi puudusi, mis muudavad kinnistu elamiskõlbmatuks, vähendavad need kinnistu hinda ligikaudu poole võrra ehk 260 000 kroonini. Seega tegelikult võlgnetav müügihind on 230 000 krooni (260 000 × 530 000 / 600 000), mis on hagiavalduse esitamise hetkeks koos ülejäänud müügihinnaga kostjale tasutud. Seetõttu on hagejad kostjale tasunud ülemäära 300 000 krooni.

2. Kostja ei tunnistanud hagi, palus jätta selle rahuldamata ning jätta menetluskulud hagejate kanda. Väär on hagejate väide, et hoolimata müügilepingus toodust ei ole võimalik kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustikke ühendada Tartu linna üldvõrku, mistõttu ei ole kinnistul vett ja kanalisatsiooni. Kostja avaldas ja kinnitas müügilepingu p-s 2.1.8, et vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning elektrivõrk (3×6 A) on lepingu esemeks oleva kinnistu piirini välja ehitatud, ning aktsiaseltsi KAANON KINNISVARA 5. detsembri 2006. a eksperdihinnangust nähtub samuti, et paigaldatud on vesikütte-, kanalisatsiooni- ja veetorud. Kostja on teinud kõik võimaliku, et tagada elutegevuseks vajalike kommunikatsioonide olemasolu, ja täitnud müügilepinguga võetud kohustused. Teenuse pakkujaga (vee-ettevõtja jt) liitumislepingu sõlmimise ainuõigus, kuid ka kohustus on hagejatel kui teenuse tellijatel ehk tarbijatel, mistõttu sõltub vee olemasolu ja reovee äravool vaid hagejatest endist, sest kõik kommunikatsioonid on kostja välja ehitanud.

Kostjale teadaolevalt on hageja II kinnisvarateenuseid pakkuva BREC KINNISVARA AS (pankrotis) töötaja (ametikoht hindaja) ning varem on hageja I töötanud Friis Kinnisvara OÜ-s. Seega on väär hagejate väide, et kumbki neist ei tegele oma majandus- või kutsetegevuses kinnistute ostu-müügiga ning nad ei ole sellise problemaatikaga üksikasjalikult tuttavad. Kinnisvarateenuseid pakkuvas ettevõttes töötava kinnisvara hindajana oli hageja I pädev hindama kinnisvara väärtust ja selle suhet ümbritsevaga. Hagejad on esitanud teadvalt tegelikkusele mittevastavaid väiteid, mis annab aluse kahelda ka ülejäänud hagejate väidete tegelikkusele vastavuses. Lisaks...

To continue reading

REQUEST YOUR FREE TRIAL